22.detsember oli see päev, kui saime teada pisikese olemasolust. See oli tore uudis enne jõulupühi nii meile kui ka lähedastele:)
Esimene ultraheli 19.jaanuaril näitas lapse vanuseks 7+6 nädalat. Pildil oli näha vaid väike krevetike:)15. veebruaril käisime kolmekesi perega James Blunti kontserti kuulamas.
25. veebruaril oli II ultraheli kord. Tibu siputas hoolega, neelas vett ja sirutas ennast väga vahvalt.
14. märtsil toimus meil töökaaslastega tiimiüritus Parika rabas. Räätsadega läbi soo kõndida oli üsna tülikas ja väsitav, kuid kahepeale saime hakkama küll:) Õhtune kontsert „(ei) Midagi erilist“ Pärimusmuusika Aidas meeldis ka vist tibule, kuna tundsin esimest korda, kuidas ta endast märku andis (nädalaid oli selleks ajaks 16+1).
9. aprill oli III ultraheli päev. Ootasime väga, et tibu näitaks meile oma sugu, aga tema ei tahtnud seda kohe üldse mitte teha. Istus jalad ristis ja seljaga aparaadi poole. Kõik näitajad olid aga kenasti korras ja see tegi rõõmsaks.
5. juunil oli minu viimane tööpäev. Otsustasin sellel suvel veel võimalikult palju puhata, kuna sellist võimalust enam pikaks ajaks tulemas ei ole:)
11. juuni oli meie viimane ultraheli. Lootused olid suured. Kõik tuttavad arvasid, et ootan poissi (kõhu kuju ja veel igasuguste muude näitajate järgi). Arst aga teatas meile, et ootame hoopis pisikest preilit:) Olime väga õnnelikud. Tita kaaluks määrati 1130 grammi ja näitajad olid kõik normis. Järgmine päev sai preili lisaks oma teistele armsatele riietele, mis teda ootasid, issi valitud väga armsa kleidikese:)7. augustil otsustasin natuke filmida tita liigutusi. Kuna viimasel ajal on need väga nähtavaks muutunud, sai see kenasti ka jäädvustatud.
